Novembris ilmus mäemari kultuuri- ja kirjandus- ajakirja Tsikmä kolmas number. Tsikmä on Soomes ilmuv  mäemarikeelne ainulaadne ajakiri, mida annab välja Valeri Alikov. Ajakiri pakub mäemarikeelsele lugejaskonnale välismaist kirjandust tema emakeelde tõlgituna ning julgeid artikleid, mis käsitlevad probleeme  traditsioonilisest vaatevinklist erinevalt. Ajakirja ideeks on õhutada mõtlema ja kirjutama teisiti. Käesolev väljaanne on selle eesmärgi saavutanud, äratades lugejaskonnas suurt tähelepanu ja viimasel ajal ka teravat poleemikat.

Ajakirja esimene number, milles avaldati peamiselt tõlkeid eesti ja soome kirjandusest, ilmus 1996.a. 1998.a. tuli trükist välja teine number, mis on sisu poolest veel rahvusvahelisem. Selles on  ilukirjanduse tõlked soome, eesti, ungari, vene ja poola keelest. Kolmas number sisaldab ilukirjandustõlgetele lisaks ka ühiskondlikke probleeme puudutavaid artikleid, näiteks Mati Hindi, Jaan Kaplinski ja Reet Kaasiku kirjutised kakskeelsuse  küsimusest. Anna Zigure artikkel “Läti naasmine Euroopasse” ja leedu kultuuritegelaste Valdas Banaitise ja Tseslovas Kudaba artiklid “Ühine integratsioon” kajastavad Baltimaade sündmusi pärast taasiseseisvumist. Leedu tänapäeva kultuuri- ja kirjanduselu probleemide üle mõtisklevad luuletajad Algimintas Butsis ja Tomas Arunas Rudokas.
Käesolevas numbris on avaralt käsitletud soome kirjandust. Prof. Yrjö Varpio teos “Põhjatähe all. Sissejuhatus soome kirjandusse ja kultuuri” oli tõlgitud varem ainult inglise, vene ja bulgaaria keelde, nüüd on see ka mäemari keeles. Samuti on toodud tõlkeid Yrjö Jylhä  sõjatemaatilisest luulest, omal ajal modernseks luuletajaks peetud Pentti Saarikoski ja postmodernismi esindajate Arto Melleri, Ilpo Tiihoneni ja Jouni Inkola luulest ning proosakirjanike Tove Janssoni, Hannu Mäkelä ja Esa Sariola novellidest.

Ajakirjas jätkub ka eesti kirjaniku Viivi Luige romaani “Seitsmes rahukevad” tõlkeosa avaldamine. Veel on eesti autoritest tõlgitud Ain Kaalepi luulet. Liivi kirjandus on esindatud Valt Ernshtreiti luulega.    Ajakirja arvustuste- ja arvamusterubriigi   põhiliseks artikliks on sellel suvel Mäemari rajoonikeskuses Tsikmäs kirjandusseminaril peetud Tartu Ülikooli magistrant Valeri Alikovi ettekanne “Postmodernism ja etnofuturism mäemari kirjanduses”.

Ajakiri on kujundatud niidumari kunstniku Juri Tanõgini etnofuturistlike maalide reproduktsioonidega.
Kuidas sobib ladina tähestik mari keeltele? - küsib ajakirja toimetaja. Eksperimendina kirjutab ta Arto Melleri luule mäemarikeelset tõlget ladina tähtedega ja annab ajakirja lõpus mäemari kirja latiniseerimise tabelit.

Sel aastal on Valeri Alikov andnud välja veel  kaks raamatut: oma esimese luulekogu “Shälä tigrvlän müländÿlän“ (Tervisi tiigrite maale) ja Endel Nirgi “Eesti kirjandus” lühendatud tõlkes ja täiendustega.