Kuidas meie rahutus soome-ugrilaste maailmas saab üldse korrast ja rahust lugu pidada? See on ju enneolematu. Ka  7. november ei toonud ühikasse rahu ja vaikust.

Tssss!!!! Tähendab, rahu ja ainult rahu! Soome-ugri tudengid pidutsevad, mitte aga kadripäeva vői Liivi lipu päeva puhul - mis te nüüd! - november on käes, tuleb meelde? St. Suur Ugri-Mugri revolutsioon - just nimelt.

Juba  varaőhtust alates kőik paistis olevat liiga vaikne. " Tundub, et miski ei ole korras," mőtlesin. Kőik aga selgus juba mőne minuti pärast. Keegi koputab väga jonnakalt mu uksele: "A nu stroisja (rivistu!)!!!" Kordasin endale veelkord:" Rahu ja ainult rahu. Kőik on korras ja selge. Praegu tuleb kuidagi peoks valmistuda". Tőenäoliselt, ei saaks ju mingi pidu soome-ugrilaste kőrvust mööda minna. Yes! Täname meie aktiviste, ka Soome-Ugri linnakesse on saabunud pidu!

Esiteks tuli kőigil rahulikuks jääda ja jaguneda kahte ossa: punasteks ja, muidugi, valgeteks. See toimus loosimisena. Ma olengi arvanud, et me alati mängime eluga loosimist ja ka siin mingi loosimise tulemus väidab, et ma olen valge?! Minust sai krahv Tolstoi, meie hulgas oli ka "valgesoomlane"- meie kuulus Aki Kullas. Punased ei paistnud mitmekesisuse poolest silma: traditsiooniliselt Lenin, Trotski, Dzerzhinski.

Meeskondadele jagati ülesanded välja ja kőik lahkusid oma tubadesse-staapidesse, et kirjutada valmis hirmsa Revolutsiooni plaani. Nii valged kui ka punased pidid ennast tutvustama  (kuigi see kőlab vähe imelikult) teineteisele ning lavastama juhtumi ühe kuulsa sangari elust  vői läbi mängima mingi revolutsioonihetke.

Oleks vőib-olla olnud huvitav käia toast tuppa, kui kőik valmistusid ürituseks, sest näiteks valged őppisid "Bozhe tsarya hrani!" pähe ja vaidlesid selle üle, milline peab välja nägema Tolstoi habe vői kuidas konstrueerida Tshapajevi kuju.

Umbes tunni pärast kőik algaski: uhkelt teise korruse fuajees sammudes astusid valged välja. NII ALGAS REVOLUTSIOON. Ka punased  olid üsna vahvad tüdrukud ja poisid. Eriti nende igavene armastus-kolmnurk: Nadezhda Konstantinovna Krupskaja (sama isik on nägus neiuke, kes on ühte nägu meie Ljohhaga) pettis Leninit, őrnalt vaadates otse Dzerzhinski (meie Nastja) silmi ja istudes tema pőlvedel. Lenin aga ei pannudki seda tähele. (See on ju vahva, mu sőbrad, - őige! - Revolutsioon on pőhiline (armsam pole oluline). Vot, see on juba midagi.

Saabus ka teise konkursi aeg. Lava peale (samasse kohta- fuajeesse) ilmus  Tshapajev (seda rolli täidab teie alandlik sulane), keda "halvad" valged kogu selle aja jooksul tahtsid tappa, kuid  millegipärast ei tahtnud kohe otsi anda, pőgenes mitu korda ühest koridorist teise ja  ikka ei langenud "valgete" soome-ugrilaste ohvriks. Pisut puudus, et kőik vaatajad ei surnud naeru kätte, kui Anka (Natasha) tahtis aidata oma komandöri, aga kahjuks lihtsalt ei saanud pugeda koridori ustest läbi, sest tema tagumik (vabandust, pesukauss, mis oli ta külge seotud) oli liiga suur ja "liiga" ümmargune, et kuhugi mahtuda.

Kuidas ta ka ei püüdnud  Tshapaevit aidata, midagi  ei tulnud välja , sest punaste kord esineda oli juba käes ja "AURORA"(meie Zajakene) laskis. Vőrratud punased kuulutasid oma vőidu välja! "AURORA" rolli mängiv Zajats sülgas ("AURORA" laskis) nii kaugele ja  kőrgele, et kőik minu arvates said aru: Revolutsioon on läinud korda.
ELAGU UGRI-MUGRILASTE NIMELINE REVOLUTSIOON!!!

Just niimoodi see pidutsemine oli, kőik jäid rahule peoga ja iseendaga eelkőige. Narva maanteel asuvas ühikas valitseb vaikus, tarkus ja rahu, aga oodake! STOPP! No miks on jälle meelest läinud, et... paistab... ja-ja!!! Tundub, et kellelgi on ülehomme sünnipäev? Pidutsegem! ODNOZNACHNO!